kosmos

Toeps on nii usinasti bloginud, et täitsa põnev on kohe lugeda. Ma siis kirjutan, mis eile toimus.
Toimus Sufjan Stevensi kontsert, kuhu me terve oma majatäiega õhtuks veeresime: Pat, Mike, Mark, Freya, Maddie, Dan, Paul, mina ja Toeps. Tegu oli mingi staariga, kelle kuulsus küll Eestisse (vähemalt minuni) levinud pole, aga no polegi oluline. Igal juhul see staar Ameerikamaalt pidavat mängima folk-pop-jazz-kesteabmisasja. Ees ootas meid aga hoopis suurejooneline kitšimast kitšim eurovisioonilik ufošõu. Oli edev Sufjan, riietatud musta neoontriibulisse kosmoseülikonda, oli täpilise tsirkusekostüümiga tromboonimängija, arstikuuega Volkonskit meenutav eriti paksude prilliklaasidega pianist, erakordselt kõrge häälega näomaalingutega taustapoiss, kaks vilkuvate kaelavõrude ja sulgedest boadega taustatsikki, kes aeg-ajalt pulga otsa kinnitatud lintidega vehkisid ning veel terve ports muusikuid, kes tegelikult mängisid/laulsid väga hästi. Olid laest alla kukkuvad õhupallid ja sädelevad litrid, oli hiiglaslik hõbepaberist müts, olid laserid, oli suur paberist kalliskivi, olid erakordselt koledad tantsuliigutused... Ühesõnaga seal oli nii palju halba, et minu arvates oli see kokku väga hea. Ja oi neid emotsioone pärast seda vaatemängu... Meie, vagurad eestlased, hoidsime tagaplaanile, aga näiteks suured sõbrad Pat ja Mark läksid peaaegu kaklema. Vastuseta jäigi küsimus, kas tegu oli irooniaga või mõtlesid Sufjan ja tema kaaslased kogu asja tõsiselt. Mina olin terve kontserdi vältel üsna kindel, et tegu on hea irooniaga, aga lõppude lõpuks tõesti... Ameeriklaste huumorimeelele on iroonia ju tihti üsna võõras nähtus. Kes teab. Müstika. Vaatamsit väärt kontsert kindlasti. Vähemalt sai pärast nautida tuliseid vaidlusi.

Kuumalaine on. Õpime hindama sügavkülmutatud šokolaadi, eskysid (need on need külmakastid, kuhu jook ja söök kaasa võtmiseks sisse panna), jäävett oma aia sidrunitega jne. Kõik muu kiirgab soojust. Istud toas toolile, tool on soe; võtad laualt õuna, õun ei ole värske, vaid on kergelt kuumutatud jne. Lihtsalt palav. Kõik on palav.

Queenslandlased ootavad täna öösel Austraalia ajaloo suurimat tsüklonit. Poed olevat söögist paaniliselt tühjaks ostetud, inimesed on peitu pugenud. Meie istume rahulikult ja viime ennast kurssi eluga Eestis ehk kuulame Eesti Laulu poolfinaliste ning naerame end puruks. Homme lähme lindyhoplema. Kes oleks osanud arvata...