Tulime ära koju. Selle aasta teine suvi on vaja ära nautida. Sügisel läheb üks jälle kooli ja teine... tööle? No kuhugi igal juhul.
Ahjaa, kõike kokkuvõtvalt tsenseerimata tsitaat ühelt teiselt seal maal rändavalt inimeselt tema blogist: "Erutav seik on ka see, et reaalsustaju on ammu mind hüljanud ja tore on, sest selle sitaga pole nagunii midagi erilist peale hakata." - T.T.
Wednesday 8 June 2011
Monday 30 May 2011
Tai teine osa
Tais saab varsti veedetud 2 n2dalat. "Naudime" taas Bangkoki hullumeelset tempot ning majadest ja asfaldist veelgi rohkem 6hkavat kuumust, kleepuvaid turge jne. Tais on, kontrastiks Austraaliaga, meie staatuseks 'rikas l22ne turist'. Yritame siis ka vastavalt k2ituda ja logeleme vahetevahel, kui t2navamelu liiga p;;raseks l2heb, 4-t2rni hotellis basseini 22res.
Aga vahepeal veetsime n2dala p6hjapool Chiang-Mais. Sinna ja tagasi s6itsime rongiga, kus ;;sel muundusin istmed imev2el vooditeks ning kardina ette t2mmates oli igayhel peaaegu privaatne pisike ase. Rongis6it Chiang Maisse v6ttis aega veidi v2hem kui 15 tundi. Seal aga ootas meid pisike s6bralik ja v2ga feng shui kylalistemja, rahulikum tempo, v2rskem 6hk, aknast paistvad m2ed ja igap2evane t2navalt ostetud sokolaadi-banaani-muna rotee (see on magustoit, kus 6hukese taigna peale h2id asju pannakse, siis tainas kokku voldiakse ja v6i sees kuldpruuniks praetakse).
Chiang Mai on t2is templeid ja t2navatel hulkuvaid ning toitu koguvaid munki. Lisaks munkadele hulguvad seal ka koerad ja r2ndurid v2lismaalt. Yhel p2eval lasime end 3 tundi mudida. Peale peaaegu 7 kuud seljakotlemist oli see nagu rusikas silmaauku (yks koledamaid v2ljendeid yldse). Yhel 6htul otsustasime minna ja vaadata, milline n2eb v2lja Chiang Mai ;;elu. Istusime maha baari, kus peale meie olid ainult seal t;;tavad tydrukud (ja poisid ja k6ik sinna vahepeale mahtuv) ning m6ningad rikkad "l22ne h2rrad". Istusime, j6ime imeodavaid kokteile ja j2lgisime huviga toimuvat. Sarnaseid baare on kogu linn t2is. Tegelikult, nagu ytles meile hollandi-hiina juurtega juhuslikult 6htus;;gil kohatud Chiva, siis nii;elda meie m6istes "normaalseid" baare ja pubisid ei ole Chiang Mais yldse nii lihtne leida. K6igi personali hulka kuuluvad ka erinevaid teenuseid pakkuvad "tydrukud". P6nev ja vaatamist v22rt on selline ;ine linn kyll. Meie l2ksime aga ysna varakult tagasi hotelli, sest j2rgmisel p2eval ootas meid kahep2evane matk dzunglis.
Hommikul kohtusime oma giidi Abba ja tema 6lal keti otsas istuva veidi skisofreenilise orava Leoga (kui ta ei olnud just Peo) ning ylej22nud grupiga, kuhu kuulus peale meie veel yks kanada paarike, yks saksa ja yks prantsuse poiss. Hyppasime lahtise tagaotsaga dziibi kasti ja s6itsime peale orhidee- ja liblikafarmi kylastamist turistide jaoks ehitatud kylla, kus pika r6ngastatud kaela poolest kuulsad karenid k6ikv6imalikku k2sit;;d myysid. Karenid olid turistide osas t2iesti apaatseks muutunud, pilgutamata silmagi, kui keegi nende poole kaamera suunab. Mitte midagi muud me nende igap2evaelu kohta teada ei saanud, peale selle, et suure osa p2evast veedab osa neist myygileti taga vaikselt k2sit;;d tehes. Aga v2ga ilusad inimesed olid.
Peale seda s6itsime m;;da pea olematuid m2giteid kusagile k6rgele, kust algas meie 3-tunnine matk l2bi m2gise ja libeda dzungli. Kuulasime vahepeal Abba 6petuss6nu looduse ja seal elluj22mise kohta, higistasime, korjasime puu otsast ja maitsesime avokaadosid, litshisid ja meile tundmatuid troopilisi vilju. Higistasime veel ning puhkasime kylas, kus elasid lahud (yks j2rjekordne etniline grupp), k6ndisime edasi ning j6udsime r2paste ja r66msatena oma ;;bimiskohta, milleks oli j2rjekordne p6liselanike kyla. See oli aga nagu karenitegi puhul, ehitatud puhtalt turistidele. Tundus, et tegelikult elaski seal vaid yks pere k6igi oma kasside, koerte, kanade ja lastega. Lapsed m2ngisid huyppen;;riga, vanemad tegid syya ja lihtsalt... olid. Tundub, et turismit;;stus tagab neile piisavalt hea 2raelamise ning enda elatamiseks ei pea v2ga palju vaeva n2gema, kui igap2evane turistigrupp 2ra taluda. Pesime end ojas, s6ime kyynlavalgel 6htust ja magasime bambusmajas bambusmattidel s22sev6rkude all. Mets s2tendas seal ringi lendavatest ja vilkuvatest p6rnikatest (aga seda vaatepilti vist ei 6nnestu kyll kuidagi edasi anda). Hommikul 2rkasime kukkede r;;kimise peale, s6ime kerge hommikus;;gi ja asusime j2lle teele. Ees ootas elevantide seljas loksumine, bambusparvedel m;;da j6ge liuglemine ning k2restikus6it. Viimane oli k6ige 2gedam. Istusime neljakesi kummipaadis, lisaks yks elukutseline parvetaja, kelle m2rguannete peale (go, stop, left, right) keskendusime sellele, et k2restikusel ja mudasel j2el 6igesti m6ladega vehkides paadist mitte v2lja kukkuda ja mitte v2ga tihti suurte kivide otsa s6ita. Paati me j2ime, aga kive v2ltida ei 6nnestunud. Ja yhe korra olime ysna kindlad, et paat annab voolule ja kividele j2rele ning me l2hme ymber. Aga ei l2inuki. Peale seda s6idutati meid j2lle Chiang Maisse.
Kirjutaks veel, aga arvuti kasutamise aeg on isegi neljat2rnihotellis piiratud.
Aga vahepeal veetsime n2dala p6hjapool Chiang-Mais. Sinna ja tagasi s6itsime rongiga, kus ;;sel muundusin istmed imev2el vooditeks ning kardina ette t2mmates oli igayhel peaaegu privaatne pisike ase. Rongis6it Chiang Maisse v6ttis aega veidi v2hem kui 15 tundi. Seal aga ootas meid pisike s6bralik ja v2ga feng shui kylalistemja, rahulikum tempo, v2rskem 6hk, aknast paistvad m2ed ja igap2evane t2navalt ostetud sokolaadi-banaani-muna rotee (see on magustoit, kus 6hukese taigna peale h2id asju pannakse, siis tainas kokku voldiakse ja v6i sees kuldpruuniks praetakse).
Chiang Mai on t2is templeid ja t2navatel hulkuvaid ning toitu koguvaid munki. Lisaks munkadele hulguvad seal ka koerad ja r2ndurid v2lismaalt. Yhel p2eval lasime end 3 tundi mudida. Peale peaaegu 7 kuud seljakotlemist oli see nagu rusikas silmaauku (yks koledamaid v2ljendeid yldse). Yhel 6htul otsustasime minna ja vaadata, milline n2eb v2lja Chiang Mai ;;elu. Istusime maha baari, kus peale meie olid ainult seal t;;tavad tydrukud (ja poisid ja k6ik sinna vahepeale mahtuv) ning m6ningad rikkad "l22ne h2rrad". Istusime, j6ime imeodavaid kokteile ja j2lgisime huviga toimuvat. Sarnaseid baare on kogu linn t2is. Tegelikult, nagu ytles meile hollandi-hiina juurtega juhuslikult 6htus;;gil kohatud Chiva, siis nii;elda meie m6istes "normaalseid" baare ja pubisid ei ole Chiang Mais yldse nii lihtne leida. K6igi personali hulka kuuluvad ka erinevaid teenuseid pakkuvad "tydrukud". P6nev ja vaatamist v22rt on selline ;ine linn kyll. Meie l2ksime aga ysna varakult tagasi hotelli, sest j2rgmisel p2eval ootas meid kahep2evane matk dzunglis.
Hommikul kohtusime oma giidi Abba ja tema 6lal keti otsas istuva veidi skisofreenilise orava Leoga (kui ta ei olnud just Peo) ning ylej22nud grupiga, kuhu kuulus peale meie veel yks kanada paarike, yks saksa ja yks prantsuse poiss. Hyppasime lahtise tagaotsaga dziibi kasti ja s6itsime peale orhidee- ja liblikafarmi kylastamist turistide jaoks ehitatud kylla, kus pika r6ngastatud kaela poolest kuulsad karenid k6ikv6imalikku k2sit;;d myysid. Karenid olid turistide osas t2iesti apaatseks muutunud, pilgutamata silmagi, kui keegi nende poole kaamera suunab. Mitte midagi muud me nende igap2evaelu kohta teada ei saanud, peale selle, et suure osa p2evast veedab osa neist myygileti taga vaikselt k2sit;;d tehes. Aga v2ga ilusad inimesed olid.
Peale seda s6itsime m;;da pea olematuid m2giteid kusagile k6rgele, kust algas meie 3-tunnine matk l2bi m2gise ja libeda dzungli. Kuulasime vahepeal Abba 6petuss6nu looduse ja seal elluj22mise kohta, higistasime, korjasime puu otsast ja maitsesime avokaadosid, litshisid ja meile tundmatuid troopilisi vilju. Higistasime veel ning puhkasime kylas, kus elasid lahud (yks j2rjekordne etniline grupp), k6ndisime edasi ning j6udsime r2paste ja r66msatena oma ;;bimiskohta, milleks oli j2rjekordne p6liselanike kyla. See oli aga nagu karenitegi puhul, ehitatud puhtalt turistidele. Tundus, et tegelikult elaski seal vaid yks pere k6igi oma kasside, koerte, kanade ja lastega. Lapsed m2ngisid huyppen;;riga, vanemad tegid syya ja lihtsalt... olid. Tundub, et turismit;;stus tagab neile piisavalt hea 2raelamise ning enda elatamiseks ei pea v2ga palju vaeva n2gema, kui igap2evane turistigrupp 2ra taluda. Pesime end ojas, s6ime kyynlavalgel 6htust ja magasime bambusmajas bambusmattidel s22sev6rkude all. Mets s2tendas seal ringi lendavatest ja vilkuvatest p6rnikatest (aga seda vaatepilti vist ei 6nnestu kyll kuidagi edasi anda). Hommikul 2rkasime kukkede r;;kimise peale, s6ime kerge hommikus;;gi ja asusime j2lle teele. Ees ootas elevantide seljas loksumine, bambusparvedel m;;da j6ge liuglemine ning k2restikus6it. Viimane oli k6ige 2gedam. Istusime neljakesi kummipaadis, lisaks yks elukutseline parvetaja, kelle m2rguannete peale (go, stop, left, right) keskendusime sellele, et k2restikusel ja mudasel j2el 6igesti m6ladega vehkides paadist mitte v2lja kukkuda ja mitte v2ga tihti suurte kivide otsa s6ita. Paati me j2ime, aga kive v2ltida ei 6nnestunud. Ja yhe korra olime ysna kindlad, et paat annab voolule ja kividele j2rele ning me l2hme ymber. Aga ei l2inuki. Peale seda s6idutati meid j2lle Chiang Maisse.
Kirjutaks veel, aga arvuti kasutamise aeg on isegi neljat2rnihotellis piiratud.
Saturday 28 May 2011
tai
20. mai - esimene jabur ja v2sitav p2ev Bangkok'is. Muljed.
#Tailased pyyavad sulle alati midagi myya (sh taksos6itu). Kui sa siiski pingele vastu pead ja midagi osta ei taha, siis muutuvad nad kurvaks! ja vaatavad oma nukrate kutsikasilmadega sulle j2rele. Saaksid nad siis veel pahasekski, aga ei, nad l2hevad kurvaks. Me tunneme end niimoodi kurjade inimestena, kui j2rjepanu taimaalasi kurvaks ajame.
#Tailased s88vad oma lugematuid meile v66raid puuvilju suhkru-soola-chilli seguga. T6en2oliselt on p6hjuseks see, et paljud neist mammudest maitsevad umbes nagu midagi jahuse 6una ja kartuli vahepealset.
#Tailased ei saa aru, kui turist, kellele nad midagi myya yritavad, ytleb "Ei". Nende ajju j6uab see signaalina, et keelebarj22ri t6ttu ei saanud turist aru, kui v22rtuslik kaup ikkagi on ning kogu teema vajab uut entusiastlikku seletamist.
#Tailased ei tee vahet j6uka l22ne-Euroopa/Ameerika/Austraalia turisti ja (enamasti tudengist) r2nduri vahel. J2rjepideva ja protestist mitte v2ljategeva myygim8la abil peaks ju ometi alati ja k6igile valgetele millegi p2hem22rimine v6imalik olema.
#Bangkok'i tuk-tuki juhtidel on v2ga omap2rane rahateenimisviis. Nimelt ytlevad nad kliendile, et see v6ib s6idu saada vaid 10 bahti eest (mis on yliodav), kui nad teel juhi jaoks yhe peatuse teevad. Kui klient on n6us (ja kui ka pole, siis soovitud tulemuse saamiseks rakendavad juhid meetodit nr 3 .. loe ylevaltpoolt), siis peatub tuk-tuk varsti m6ne peene v2ljan2gemisega 6mblussalongi ees, kuhu turist viisakate naeratuste ja k2eviibete saatel sisse eskorditakse. Sees pannakse ta tooli istuma, pakutakse juua ja pistetakse k2tte hunnik v2rvilisi katalooge, mis on t2is kleitide, kostyymide, ylikondade pilte. Nende seast peab turist siis julgustavate naeratuste saatel m6ne v2lja valima. Ilmselgelt toimib siin transpordi- ja tekstiilit88stuste vahel soe ja s6bralik koost88.
#Tailased ei r22gi palju. Selle asemel on nad omandanud vastupuiklemist mittesallivad k2eviiped: "Sina! Vaata siia! Seda! Osta!!" Tekitab vist igayhes rumala v2ikelapse tunde.
#Tailastele meeldib meelerahu ja/v6i kindlustunde tekitamiseks oma t2navad ja hooned yleelusuuruses portresid t2is riputada. Olgu selleks siis kuningas ja tema pere, Buddha v6i kohutava n6ukaaegse mamsli meigiga naispoliitik.
#Kui turut2nav on nii tihedalt putkasid, lette, kaupa, toitu ja rahvast t2is, et sealt endagi l2bipressimine katsumusena n2ib, siis yks tuk-tuk mahub sealt ikka l2bi.
#Kuld kullale liiga ei tee. (templite rusikareegel)
#Tailased pyyavad sulle alati midagi myya (sh taksos6itu). Kui sa siiski pingele vastu pead ja midagi osta ei taha, siis muutuvad nad kurvaks! ja vaatavad oma nukrate kutsikasilmadega sulle j2rele. Saaksid nad siis veel pahasekski, aga ei, nad l2hevad kurvaks. Me tunneme end niimoodi kurjade inimestena, kui j2rjepanu taimaalasi kurvaks ajame.
#Tailased s88vad oma lugematuid meile v66raid puuvilju suhkru-soola-chilli seguga. T6en2oliselt on p6hjuseks see, et paljud neist mammudest maitsevad umbes nagu midagi jahuse 6una ja kartuli vahepealset.
#Tailased ei saa aru, kui turist, kellele nad midagi myya yritavad, ytleb "Ei". Nende ajju j6uab see signaalina, et keelebarj22ri t6ttu ei saanud turist aru, kui v22rtuslik kaup ikkagi on ning kogu teema vajab uut entusiastlikku seletamist.
#Tailased ei tee vahet j6uka l22ne-Euroopa/Ameerika/Austraalia turisti ja (enamasti tudengist) r2nduri vahel. J2rjepideva ja protestist mitte v2ljategeva myygim8la abil peaks ju ometi alati ja k6igile valgetele millegi p2hem22rimine v6imalik olema.
#Bangkok'i tuk-tuki juhtidel on v2ga omap2rane rahateenimisviis. Nimelt ytlevad nad kliendile, et see v6ib s6idu saada vaid 10 bahti eest (mis on yliodav), kui nad teel juhi jaoks yhe peatuse teevad. Kui klient on n6us (ja kui ka pole, siis soovitud tulemuse saamiseks rakendavad juhid meetodit nr 3 .. loe ylevaltpoolt), siis peatub tuk-tuk varsti m6ne peene v2ljan2gemisega 6mblussalongi ees, kuhu turist viisakate naeratuste ja k2eviibete saatel sisse eskorditakse. Sees pannakse ta tooli istuma, pakutakse juua ja pistetakse k2tte hunnik v2rvilisi katalooge, mis on t2is kleitide, kostyymide, ylikondade pilte. Nende seast peab turist siis julgustavate naeratuste saatel m6ne v2lja valima. Ilmselgelt toimib siin transpordi- ja tekstiilit88stuste vahel soe ja s6bralik koost88.
#Tailased ei r22gi palju. Selle asemel on nad omandanud vastupuiklemist mittesallivad k2eviiped: "Sina! Vaata siia! Seda! Osta!!" Tekitab vist igayhes rumala v2ikelapse tunde.
#Tailastele meeldib meelerahu ja/v6i kindlustunde tekitamiseks oma t2navad ja hooned yleelusuuruses portresid t2is riputada. Olgu selleks siis kuningas ja tema pere, Buddha v6i kohutava n6ukaaegse mamsli meigiga naispoliitik.
#Kui turut2nav on nii tihedalt putkasid, lette, kaupa, toitu ja rahvast t2is, et sealt endagi l2bipressimine katsumusena n2ib, siis yks tuk-tuk mahub sealt ikka l2bi.
#Kuld kullale liiga ei tee. (templite rusikareegel)
Monday 23 May 2011
Pageme 2ra metsa!
Mis meist siis sai? P2rast t88saamise lootuse kadumist oli olukord ikka ysna kakk. Imelikul kombel ei morjendanud see meid siiski mitte p6rmugi - arvatavasti m6jus kogu see vastiku vana petturi k2est p22semine lihtsalt nii jaburalt, et ei osanud v2ga kurvastadagi. Kuid ratsionaalselt m6eldes leidsime, et k2tte j6udnud majanduslikust kitsikusest p22staks meid vaid kuskile metsa v6i randa k2mpima pagemine ja seal makaronide s88mine. Unistasime ka vaikselt, et kui ideaalne oleks, kui just-t2pselt sel ajal oleks kuskil l2hedal m6ni Rainbow Gathering ning me end kuidagi sinna suudaks organiseerida. See oleks ju lausa elamus, unistus ja praktilised kaalutlused yhe hoobiga. Mis te arvate, kas paari tunni tee kaugusel Brisbane'st oli yks parajasti k2imas v6i mitte? (Mulle tundub, et meil on selliseid "oh-oleks-praegu-see-ja-see-ja-oi-ongi!" kogemusi kuidagi palju tekkinud:)
Need Vikerkaare Kogunemised on p66mst hipide viis linnadest ja muidu inimeste juurest p6geneda ja kuskil metsas m6neks ajaks oma kommuun luua. Toimuvad yle maailma juba umbes 40 aastat. Eelmisel aastal plaanisime yhele Soomes toimuvale Rainbow'le minna, kuid kogu see metsas paljalt ringi jooksmine ja energiaringide tegemine karges p6hjamaa suves ei tundunud tol hetkel v2ga apetiitsena. Kuid seekord oli tegevuspaigaks kergelt troopilise kliimaga Queensland'i imeilusad m2gised vihmametsad, kus karjamaad ja metsad vahelduvad j22kylmade ojade ja myrisevate koskedega. Nii et ega seal palju kaalumist polnud. P6hilisem probleem oli pigem, kuidas me end sinna toimetame. Kuna need kogunemised on siiski meinstriimist v2ga kaugel ja v6ivad kohalikes m6istlikes inimestes palju h2mmingut v6i hirmu tekitada, siis enamasti valitakse toimumiskohaks m6ni v6imalikult eraldatud paik. Nii ka seekord. Nii et kuni reaalselt kohalej6udmiseni ei teadnud me p2ris kindlalt, kas ja kuidas me seda teeme.
Algus l2ks kyllaltki lihtsalt. Byron Bay'st tuli Martin, et s6ita vaikimislaagrisse (jah, ma tean, et me k6ik olemegi imelikud :), mis oli enam-v2hem samas kandis, kuhu meiegi minna soovisime. Kuna tegime teel veel viimse r2mps-koletoidu peatuse, enne kui meile vaid imeh2id vegetaarlaste h6rgutisi sisse s88tma hakatakse, siis j6udsime tema laagri juurde veidi liiga hilja, nii et Martin pidi sinna sisse tormates p66mst kohe vaikima hakkama. Enne suutis ta veel oma v6tmed t88tavasse autosse sisse lukustada, nii et j2rgneva 10 p2eva vaikimise kestel v6is olla kyllaltki keeruline mitte naerma hakata, kui kujutleda meid kolme spirituaalsesse seiklusse suunduvat inimest yksmeelselt autosse sisse murdmas. No see selleks. Sel 6htul edasi h22letamine ei l2inud edukalt, nii et et kakerdasime kuskile v2ikelinna kriketiv2ljaku 22rde metsa alla ja telkisime seal yhe kylma 88. J2rgmisel hommikul j2lle tee 22rde k2tt viibutama. K6ik l2ks v2ga edukalt - kahe autoga Imbil'i, mis oli viimane asustatud paik enne meie hipimetsa. Seal juhtusime h22letama yhe mehe (kes kogus v2ga spetsiifilisi vanu pika tagaosaga uunikume) maja ees ning kui olime juba m6nd aega ta muru tallanud, siis tuli ta ja pakkus, et viib meid ise veidi maad edasi. Kuid muidugi, kui j6udsime metsa 22rde, kuhu meil algselt plaan oli h22letada (sest sealt edasi metsa sisse oleksid s6itnud vaid rainbow'lased ja nende peale oleksime ikka kunagi saanud), siis ei tahtnud ta meid kuskil suvalises metsas lihtsalt maha j2tta, nii et l6puks, p2rast m6ningast ekslemist, ojade yletamist ja tee 22res ootavate hipide kola pealev6tmist, viiski ta meid t2itsa kohale. (Selle aja peale oli temas endas ka juba huvi tekkinud kogu selle ettev6tmise vastu, nii et meie viimasel p2eval tuli ta tagasi laagrisse, et kogu imet ka oma silmaga kaeda.)
Nii et siis laager. Yhel pool mets ja m2ed, teisel pool oja ja karjamaad ja vahepeal meie laager. Oli palju telke, l6kkeid, tipiisid, k8ielk6ndimise kaaderv2rke, joogakiik, massaazilaud, chai-k88ke. Oja 22res veidi ylesvoolu laagri k88k ja selle k6rval kynkast ylesse p6hiring ja pyha tuli. Kaks korda p2evas toimus yhine s88mine. Selleks hyyti k88gist pooletunniste vahedega "Food circle!" ja viimsel korral "Food circle! Now!", mille peale tuli oma kausid n2ppu v6tta ja p6hiringi juurde minna. Enne s88mist lauldi ja tatsuti ning siis jaotati k6igile syya. Toit oli iga kord t2iesti imeline. Muidugi tervenisti taimetoit, aga nii h2sti kokatud, et pea alati tuli teist portsu kysida. P2rast hommikus88ki olid teadaanded: p2eva jooksul toimuvate erinevate t88tubade ja matkade kohta, suuremate projektide jaoks inimeste kogumine v6i lihtsalt igap2evast olmet ja elu puudutav informatsioon. Ja siis l2ks igayks ja tegi, mis tahtis. Ja t2iesti nii oligi. Veetsime oma aega erinevat moodi ja aeg l2ks kiirelt. Telklas moodustus meie l6kke ymber kyla teoreetikute ja suurte m6tlejate ring (mida v6is t6lgendada ka poolearuste ringina, kes ajasid teistele t2iesti arusaamatut juttu.) Suuremad teemad h6lmasid meie uue jumala, Baha, syndi ja tema teekonda valgustuseni; ning teise p2eva teemaring keerles p6hiliselt maailma esimese kasti synni ymber. Viimasest kasvas v2lja ka First Ever Box Workshop, mille me kombe kohaselt ka laagri peale v2lja h6ikasime. Ei tea kyll, miks selle t88toa osalusprotsent v2ga suur polnud :D Niimoodi istusime igal 6htul ja 88l kella 4-5ni hommikul ja ronisime siis kylma telki, et seal m6ned tunnid enne hommikust ojas karastumist ja hommikus88ki vaimu puhata. 88d olid kohutavalt kylmad, kuid ereda kuu t6tty t2iesti valged. Mystiline igatahes.
Minu ja Hellekase suurim probleem oli, et meil polnud kindlat kyyti, et kolmap2eval tagasi Brisbane'i j6uda. Ja tagasi pidime hiljemalt neljap2eva hommikuks tingimata j6udma, sest siis l2ks meid lend. Niisiis polnud me kindlad, kas saame teisip2eval toimuvale t2iskuupeole j22da. 6nneks oli meie aruteluringi kindel liige Simon, kes plaanis kohe peale pidu Sydney'sse s6ita ja oli r66muga n6us meid teel Brisbane'i viskama. Niisiis j2ime Full Moon Party'le.
Selleks p2evaks kahekordistus laagrielanike arv umbes 250le. Enne p2ikeseloojangut pandi oma parimad riided selga ja mindi tseremooniale. Kogu 6htu oli t2is pyha pidulikkust. Mehed, naised, lapsed, puhastav suits, energiaringid suure tule ymber, laul ja liikumine, Om. 6hk ja kaste maas olid j22kylmad, suur tuli j2lle k6rvetavkuum. P2rast 6htus88ki toodi v2lja meeletu kogus trumme ja igasugu imeinstrumente ja hakati musitseerima. L6ke kasvas suuremaks, muusika l2ks p88rasemaks ja sama tegid inimesed. Jah, tantsisid kyll paljalt l6kke ymber. (Meie mitte.) Hiljem l2ksime tagasi oma l6kke juurde ja asusime j2lle teoretiseerima, kitarrim2ngu kuulama v6i lihtsalt l6kkesse p6rnitsema. Inimesed l2ksid m88da, vahepeal astusid meie ringi sisse, vahetasid paar s6na ja liikusid edasi v6i j2id sinna. Kuuloojangu ja p2ikeset6usu ajaks l2ksime Hellekaga tagasi suure tule juurde, et seal n2dala jooksul pereks saanud inimestega hyvasti j2tta ja samas ka Simonit otsida, kes 88 intensiivsuse t6ttu natuke peast hulluks oli l2inud ja kuskile m2e otsa metsa pagenud.
See on naljakas, kui lihtsalt need inimesed omaks olid saanud. V6ib-olla, kui igap2evaelust v6tta 2ra tabud, kompleksid ja ebakindlus, elaksimegi kogu aeg, naeratus suul ja rahu sees. Selline keskkond midagi igatahes muutis, sest neljap2eva hommikul ei tekitanud ei lahkumine, asjade ajamine, lennujaam ja lendamine meis enam mingit 2revust, nagu tavaliselt. K6ik tundus hea. Ja muidugi veidi kurb ka.
Need Vikerkaare Kogunemised on p66mst hipide viis linnadest ja muidu inimeste juurest p6geneda ja kuskil metsas m6neks ajaks oma kommuun luua. Toimuvad yle maailma juba umbes 40 aastat. Eelmisel aastal plaanisime yhele Soomes toimuvale Rainbow'le minna, kuid kogu see metsas paljalt ringi jooksmine ja energiaringide tegemine karges p6hjamaa suves ei tundunud tol hetkel v2ga apetiitsena. Kuid seekord oli tegevuspaigaks kergelt troopilise kliimaga Queensland'i imeilusad m2gised vihmametsad, kus karjamaad ja metsad vahelduvad j22kylmade ojade ja myrisevate koskedega. Nii et ega seal palju kaalumist polnud. P6hilisem probleem oli pigem, kuidas me end sinna toimetame. Kuna need kogunemised on siiski meinstriimist v2ga kaugel ja v6ivad kohalikes m6istlikes inimestes palju h2mmingut v6i hirmu tekitada, siis enamasti valitakse toimumiskohaks m6ni v6imalikult eraldatud paik. Nii ka seekord. Nii et kuni reaalselt kohalej6udmiseni ei teadnud me p2ris kindlalt, kas ja kuidas me seda teeme.
Algus l2ks kyllaltki lihtsalt. Byron Bay'st tuli Martin, et s6ita vaikimislaagrisse (jah, ma tean, et me k6ik olemegi imelikud :), mis oli enam-v2hem samas kandis, kuhu meiegi minna soovisime. Kuna tegime teel veel viimse r2mps-koletoidu peatuse, enne kui meile vaid imeh2id vegetaarlaste h6rgutisi sisse s88tma hakatakse, siis j6udsime tema laagri juurde veidi liiga hilja, nii et Martin pidi sinna sisse tormates p66mst kohe vaikima hakkama. Enne suutis ta veel oma v6tmed t88tavasse autosse sisse lukustada, nii et j2rgneva 10 p2eva vaikimise kestel v6is olla kyllaltki keeruline mitte naerma hakata, kui kujutleda meid kolme spirituaalsesse seiklusse suunduvat inimest yksmeelselt autosse sisse murdmas. No see selleks. Sel 6htul edasi h22letamine ei l2inud edukalt, nii et et kakerdasime kuskile v2ikelinna kriketiv2ljaku 22rde metsa alla ja telkisime seal yhe kylma 88. J2rgmisel hommikul j2lle tee 22rde k2tt viibutama. K6ik l2ks v2ga edukalt - kahe autoga Imbil'i, mis oli viimane asustatud paik enne meie hipimetsa. Seal juhtusime h22letama yhe mehe (kes kogus v2ga spetsiifilisi vanu pika tagaosaga uunikume) maja ees ning kui olime juba m6nd aega ta muru tallanud, siis tuli ta ja pakkus, et viib meid ise veidi maad edasi. Kuid muidugi, kui j6udsime metsa 22rde, kuhu meil algselt plaan oli h22letada (sest sealt edasi metsa sisse oleksid s6itnud vaid rainbow'lased ja nende peale oleksime ikka kunagi saanud), siis ei tahtnud ta meid kuskil suvalises metsas lihtsalt maha j2tta, nii et l6puks, p2rast m6ningast ekslemist, ojade yletamist ja tee 22res ootavate hipide kola pealev6tmist, viiski ta meid t2itsa kohale. (Selle aja peale oli temas endas ka juba huvi tekkinud kogu selle ettev6tmise vastu, nii et meie viimasel p2eval tuli ta tagasi laagrisse, et kogu imet ka oma silmaga kaeda.)
Nii et siis laager. Yhel pool mets ja m2ed, teisel pool oja ja karjamaad ja vahepeal meie laager. Oli palju telke, l6kkeid, tipiisid, k8ielk6ndimise kaaderv2rke, joogakiik, massaazilaud, chai-k88ke. Oja 22res veidi ylesvoolu laagri k88k ja selle k6rval kynkast ylesse p6hiring ja pyha tuli. Kaks korda p2evas toimus yhine s88mine. Selleks hyyti k88gist pooletunniste vahedega "Food circle!" ja viimsel korral "Food circle! Now!", mille peale tuli oma kausid n2ppu v6tta ja p6hiringi juurde minna. Enne s88mist lauldi ja tatsuti ning siis jaotati k6igile syya. Toit oli iga kord t2iesti imeline. Muidugi tervenisti taimetoit, aga nii h2sti kokatud, et pea alati tuli teist portsu kysida. P2rast hommikus88ki olid teadaanded: p2eva jooksul toimuvate erinevate t88tubade ja matkade kohta, suuremate projektide jaoks inimeste kogumine v6i lihtsalt igap2evast olmet ja elu puudutav informatsioon. Ja siis l2ks igayks ja tegi, mis tahtis. Ja t2iesti nii oligi. Veetsime oma aega erinevat moodi ja aeg l2ks kiirelt. Telklas moodustus meie l6kke ymber kyla teoreetikute ja suurte m6tlejate ring (mida v6is t6lgendada ka poolearuste ringina, kes ajasid teistele t2iesti arusaamatut juttu.) Suuremad teemad h6lmasid meie uue jumala, Baha, syndi ja tema teekonda valgustuseni; ning teise p2eva teemaring keerles p6hiliselt maailma esimese kasti synni ymber. Viimasest kasvas v2lja ka First Ever Box Workshop, mille me kombe kohaselt ka laagri peale v2lja h6ikasime. Ei tea kyll, miks selle t88toa osalusprotsent v2ga suur polnud :D Niimoodi istusime igal 6htul ja 88l kella 4-5ni hommikul ja ronisime siis kylma telki, et seal m6ned tunnid enne hommikust ojas karastumist ja hommikus88ki vaimu puhata. 88d olid kohutavalt kylmad, kuid ereda kuu t6tty t2iesti valged. Mystiline igatahes.
Minu ja Hellekase suurim probleem oli, et meil polnud kindlat kyyti, et kolmap2eval tagasi Brisbane'i j6uda. Ja tagasi pidime hiljemalt neljap2eva hommikuks tingimata j6udma, sest siis l2ks meid lend. Niisiis polnud me kindlad, kas saame teisip2eval toimuvale t2iskuupeole j22da. 6nneks oli meie aruteluringi kindel liige Simon, kes plaanis kohe peale pidu Sydney'sse s6ita ja oli r66muga n6us meid teel Brisbane'i viskama. Niisiis j2ime Full Moon Party'le.
Selleks p2evaks kahekordistus laagrielanike arv umbes 250le. Enne p2ikeseloojangut pandi oma parimad riided selga ja mindi tseremooniale. Kogu 6htu oli t2is pyha pidulikkust. Mehed, naised, lapsed, puhastav suits, energiaringid suure tule ymber, laul ja liikumine, Om. 6hk ja kaste maas olid j22kylmad, suur tuli j2lle k6rvetavkuum. P2rast 6htus88ki toodi v2lja meeletu kogus trumme ja igasugu imeinstrumente ja hakati musitseerima. L6ke kasvas suuremaks, muusika l2ks p88rasemaks ja sama tegid inimesed. Jah, tantsisid kyll paljalt l6kke ymber. (Meie mitte.) Hiljem l2ksime tagasi oma l6kke juurde ja asusime j2lle teoretiseerima, kitarrim2ngu kuulama v6i lihtsalt l6kkesse p6rnitsema. Inimesed l2ksid m88da, vahepeal astusid meie ringi sisse, vahetasid paar s6na ja liikusid edasi v6i j2id sinna. Kuuloojangu ja p2ikeset6usu ajaks l2ksime Hellekaga tagasi suure tule juurde, et seal n2dala jooksul pereks saanud inimestega hyvasti j2tta ja samas ka Simonit otsida, kes 88 intensiivsuse t6ttu natuke peast hulluks oli l2inud ja kuskile m2e otsa metsa pagenud.
See on naljakas, kui lihtsalt need inimesed omaks olid saanud. V6ib-olla, kui igap2evaelust v6tta 2ra tabud, kompleksid ja ebakindlus, elaksimegi kogu aeg, naeratus suul ja rahu sees. Selline keskkond midagi igatahes muutis, sest neljap2eva hommikul ei tekitanud ei lahkumine, asjade ajamine, lennujaam ja lendamine meis enam mingit 2revust, nagu tavaliselt. K6ik tundus hea. Ja muidugi veidi kurb ka.
Friday 6 May 2011
Ja mis te homme plaanite?
Selliseid kysimusi saame me palju. Ja peaaegu mitte kunagi ei oska me vastata. Ning isegi kui juhtub, et me t6epoolest oskame 2hmaselt aimata, mis meid j2rgmisel p2eval ees ootab, siis tihti p88ratakse ka need olemasolevad plaanid pea peale. Aga alustame sealt, kust pooleli j2i.
Bluesfest. Kestis kuus p2eva. Festivali teisel p2eval otsustasid Nicole (meie sakslasest reisikaaslane) ja Rachel (kylalismajas peatuv kanadalane), et nad yritavad ikka end festivalile sisse sebida. Sisse tuli end sebida niikuinii, sest piletid ja passid olid peaaegu viimseni v2lja myydud ja lisaks olid nad ka hirmkallid. Lugu lahenes sellega, et kamba peale ostsime yhe passi ning kasutasime seda intensiivselt.
Systeem k2is j2rgnevalt: K6igepealt h22letasime end festivali-alale, sest see asus umbes 10 km Byronist v2ljas. M6nikord l2ks h2sti ja autojuht oli n6us meid ka hilisema sissehiilimisega aitama. Festivali v2ravate taha j6udnud, pani yks meist k2epaela randmele ja marssis v2ravatest sisse. Sees otsis ta s6bralikke n2gusid, kes oleksid n6us selle sama k2epaela j2lle v2ravatest v2lja viima ja j2rgmisele sealootavale inimesele andma. Ja nii k2is see mitu korda. Muidugi ei l2inud k6ik nii kenasti ja lihtsalt nagu nyyd kirjutades tundub, sest ilma k2epaelata kuskil v2ravate taga h2ngimine polnud p66mst yldse lubatud. Ja 6igete inimeste leidmine muutus ka yha keerulisemaks, sest paljud kasutasid sarnast skeemi ka oma tuttavate sisseaitamiseks ning olid seet6ttu v2ravate vahel juba liigagi kahtlust2ratavalt palju siiberdanud. Aga kokkuv6ttes k6ik t88tas, keegi vahele ei j22nud, n2gime hunniku v2ga 2gedaid artiste (ka Bob Dylanit, aga ta polnud nii 2ge) ja nautisime head seltskonda, keskkonda ja toitu. M6nus Bluesfest.
P2rast festivali l6ppu kolisime uude majja puhkuse-kompleksis ysna ookeani 22res, kus me rentisime kolmekesi yht tuba. Muidugi, kuna Byron on v2ike, tuli v2lja, et eelmisel n2dalal kohatud poiss Martin elas meie k6rvalkorteris. N6nda veetsime aega p2eval ookeni 22res, 88siti t2navatel ringi k6ndides ja t2navamuusikute bask'imist kuulates, tihti kuni p2ikeset6usuni. M6nikord juhtus kellegi synnip2ev v6i 2raminekupidu v6i lihtsalt koos-kokkamine. M6nikord s6idutati meid vihmametsa suurte koskede alla ujuma ja loodulikus spa's koos kilpkonnadega istuma. M6nikord k2isime linnas interneedust kasutamas, 2gedat hipiturgu kaemas v6i p2ikeseloojangul rannas 6htus88ki s88mas ja ukulele-m2ngu kuulamas. Ja m6nikord pidime toas istuma, sest ei teadnud, kas l2hima poole tunni jooksul paistab kuum p2ike v6i pladistab paksu troopilist vihma.
Minu ja Hellekase plaaniks oli s6ita p6hja poole Brisbane'i ja kui v6imalik, seal endale veel paariks allesolevaks n2dalaks t88 leida. Ja muidugi oli universum j2lle meie vastu lahke. Nimelt kolmandal festivali p2eval koputas mulle yks tydruk 6lale. Ja see oli Hanna, kellega me Adelaide'is Fringe aias koos t88tanud olime ja kellele v2ga meie mais meeldis. Tuli v2lja, et tal on bussike, millega ta samuti vaikselt p6hja poole r2ndab ning tal on plaanis Brsibane'i s6ita justt2pselt samal p2eval, kui meie rendileping l6ppema peaks! Niimoodi asjad t88tavadki :D
Igatahes s6itsimegi teisip2eva p2rastl6unal Brisbane'i poole, kus muidugi ohjeldamatult sadas. (Adelaide'is olles ei m6elnudki me kunagi Queensland'i yleujutuste kohta uudiseid vaadates, et me oma r2nnakutega yldse kunagi sinna j6uame. Ja ausalt 8eldes ei arvanud ma, et Brisbane'i yldse ujutas. Aga tuli v2lja, et nii oli.) Hanna pani meid meie uues sohvasurfi kodus maha ning selleks oli j2llegi kena maja, kus elas mitu noort inimest sees. Meie v66rustaja Jake - elektrik, Ily - arhitektuuri tudeeriv tydruk ja Marta - Norrast p2rit tudeng ja lapsehoidja. Yleujutustest r22kides, siis nende kahekorruselises majas ulatus vesi teisel korrusel paarikymne cm k6rgusele. Nii et ikka ujutas kyll. Seal majas veetsime kolm p2eva pidevalt Gumtree lehekyljelt t88kuulutusi otsides ja sellest ylej22val ajal linnaga tutvudes. Ehk siis viimasel p2eval l2ks Hellekas muuseumi ja mina moodsa kunsti galeriisse. (Kui keegi kunagi Brsibane'i satub, siis GoMA galeriid soovitan kyll kylastada.) Sellel Brisbane'i perioodil kohtusime veel kolme saksa tydruku, yhe poola-rootsi tydruku ja yhe vene poisiga, kes k6ik sohvasurfasid kas Jake'i v6i tema s6bra majas.
Miks ma mainisin eelnevalt "seda Brisbane'i perioodi"? Kohe selgitan.
Nimelt leidsime neljap2eval endale t88, mis asus vaid 50 km Brisbane'ist p6hja pool. T88ks pidi olema ananasside v6i maasikate korjamine. Teadsime, et see on raske t88, kuid m8tlesime, et elame need kymme allesj22nud p2eva yle kyll. Nii pakkisime t2na hommikul oma kodinad kokku, ytlesime lehva-lehva ja asusime teele, et s6ita tund aega rongiga linnast v2lja Caboolture'i. Kohale j6udnud, helistasime hostelisse, mis oli kuidagi meie t88andjaga seotud ning m6ne aja p2rast v6ttis 8ks v2ike r66msameelne Fiji mees Sonny meid oma v2ikebussi peale, et meid hostelisse s6idutada. Tee peal hakkas ta aga r22kima, kui raske ananasside korjamine ikka on ja kui me lubame, et me sellest meie tulevasele t88andjale midagi ei r22gi, siis ta jagab meiega saladust. Muidugi andsime oma lubaduse ja nii ta r22kis. Nimelt pidavat tema t88andja-mees lubama k6igile backpackeritele aasta l2bi t88d ja nad sellega Caboolture'i meelitama. Kuna ta omab seal paari maja, siis kysib ta kergeusklikelt r2nduritelt paari n2dala yyriraha ja paneb nad sinna elama, lubades, et nad saavad paari p2eva jooksul t88d alustada. Muidugi pole mingit t88d olemas v6i kui on, siis vaid yksikutele j6ujuurikatele. Kuid kuna me oleme tydrukud, siis on t2iesti kindel, et me seal t88d ei saa ning me maksaks oma majutuse eest ning vaid istuks terve aja t88d oodates. Fiji mees oli v2ga pahane sellise teguviisi peale, kuid kuna ka tema oli petturi palgal ning ei taha j2rgmisel n2dalal saabuvat palka kaotada, siis oli tal endal v2ike salaplaan, kuidas backpackereid aidata. Plaan t88tas nii: me l2ksime hosteli tagaaeda, kus r2bala diivani peal l8sutas vana paks poolpaljas mees, telefon k6hu peal. Meie "t88andja". Kui t88 kohta t2psemalt kysisime, siis ytles ta, et tal on k6iksugu t8id, aastaringi. Nimeta vaid mida ja tal on seda pakkuda. Vahepeal tuli tal ka paar k6net uutelt t88soovijatelt, kellele ta ka sama juttu ajas. Kui kysisime, millal me t88d alustada saaksime, ytles ta et t6en2oliselt paari p2eva jooksul aga seniks paneb ta meid hostelisse elama ja kysis meilt kahe n2dala yyri- ning tagatisraha. $300. Selle peale pidime vastama, et meil pole sularaha ning et me peame ATM'ist raha v2lja v6tma. (Me ei tohtinud 8elda, et meil on krediitkaardid, sest tal oli nendelt raha k2ttesaamiseks vajalik masin olemas.) Siis kysis Sonny meilt, mis panga ATM'i meil vaja on. Meie pidime vastama "WestBank". Sest sellisel juhul lubab "t88andja" Sonnyl meid linna pangaautomaadi juurde s6idutada. Kui me oleksime kohapeal 8elnud, et me ei soovi seda t88d ning tahtnud lahkuda, siis oleksime pidanud takso tellima ja end ise raudteejaama lasknud s6idutada. Kogu n2item2ng t88tas. L2ksime tagasi v2ikebussi ja Sonny viis meid linna, parkis end t2navale, ootas viis minutit ja helistas siis tagasi hostelisse, 8eldes, et "tydrukud v6tsid oma kotid ja lubasid tagasi tulla, kuid ei tulnud". Ning viis meid seej2rel raudteejaama, et saaksime rongiga tagasi Brisbane'i s6ita. Vahepeal j6udis ta oma elust ja kodusaarest r22kida ja meid sinna kylla kutsuda. Me olime talle l6pmata t2nulikud, et ta oma t88d ohtu seades teisi niimoodi abistab. L6puks ytlesime j2llen2gemiseni, sest maailm on ju nii v2ike ja selles uuesti kokkusattumine t2iesti t6en2oline. N6nda olime j2lle rongijaamas, endiselt t2iesti vapustatud k6igest, mis just juhtunud oli. L6puks helistasin j2rgmisele sohvasurfi v66rustajale Berenile ja kysisin, et kas me v6ime kohe tema juurde minna. 6nneks on Beren v2ga m6istlik ja s6bralik ning n88d olemegi siin, tema imeilusas Brisbane'i linnakodus, k6hud head s88ki t2is ja just l6petanud hea filmi vaatamise.
See p2ev oli ysna syrreaalne ja jaburalt naljakas, aga l2bi ta saab. Homme l2heme ehk l6puks seda va surfamist proovima. V6i kajakitamist. V6i Bereni emale emadep2evaks kylla. Ja siis... ei tea, mis edasi saab. Kas k2mpimine Noosa rannas v6i ehk hoopis hipide Rainbow kogunemine siit veidi p6hja pool. Ei tea. Kyll saab, alati saab :)
Thursday 21 April 2011
Byroni lood
Ükspäev kohtasime poissi, kes on pärit Uus-Kaledooniast. See on üks pisike saar Austraalia ja Uus-Meremaa vahel. Anael rääkis metsikutest hobustest oma kodusaare rannal ning oma tööst klaasipuhujana.
Eile päeval matkasime mäe otsa majaka juurde ja sealt alla randa, kus ulpisime looduslikud basseinis, mis oli allpool merepiiri. Ebareaalne koht. Liiv peegeldas, lained olid hiigelsuured, õhk sätendas veeudust ja meie murdsime pead, kuidas meri meist korraga kõrgemal olla saab.
Meie majas elab Elis, tüdruk Brasiiliast, kes reisib 2 hiigelsuure kohvri ja veel u 4 reisikoti ja -kastiga. Kõige muu vajaliku hulgas on tal kaasas ka 40 paari kingi. Need täidavad ühe pappkasti. KUIDAS ta tegelikult reisib, on siiamaani müstika.
Eile õhtul kohtasime Syrreali ja Martinit. Nendest said meie hädasti vajatud kohalikud sõbrad. Täna viisid nad meid kõige kõige hämmastavamasse randa, kus me käinud oleme (ja me oleme käinud väga paljudes imeilusates randades). Liivale ja merele, mis rannast ranna teevad lisandusid kaljud, palmid, vihmamets. Aga meri oli küll seekord seal, kus ta olema peakski.
Kõik on hästi, kui ainult tehnika meie käes laiali pudenemise lõpetaks. Töpsu telefonisaaga on juba vana (tema omast sõitis ju üle nii auto kui kraana), minu oma otsusas hakata tegema vaid seda, mida ise tahab ning täna läks katki ka kaamera.
Bluesfest on linnas. Haume plaane, kuidas sisse hiilida. Jutud kahekordsetest aedadest küll varjutavad natuke meie lootusi. Aga no... Ehk ikka saab.
Nii ääremärkusesna siin... Ma reisin inimesega, kes ikka endiselt suudab pea kõik uued tuttavad panna endasse suhtuma kui rassisti, koaalakägistajasse, kaardivihkajasse jne jne. Üritame välja mõelda, kuidas see jälle juhtus, et enamik nalju uues seltskonnas keerlevad Töpsu sallimatuse ümber. Ja tegelikult ma kahtlustan, et ta päriselt ei ole lootusetu rassist. Aga üsna naljakas on seda kõike pealt vaadata.
Sunday 17 April 2011
muigasime end Byron Baysse
Melbourne jäi omadega sinna, kuhu ta jäi. Oleme Byron Bays. Seekordne roadtrip ei olnud küll päris selline, nagu me lootsime, aga tuletabki meelde siis, et ei ole vaja nii palju muudkui loota. Ja ega hullu polnud midagi. Pigem ajasid olukorrad, mille peale varem ärritusime, meid reisi lõpuks lihtsalt naerma.
Nimelt Rob otsustas poole reisi peal, et ta tegelikult ei taha üldse idarannikut näha ja eelistab hoopis 10-tunnista sõidupäevadega Byron Baysse kihutada. Lisaks oh seda vingumist ja hädaldamist, kui tal väsimus peale juhtus tulema ning me kohe telkimiskohta ei leidnud või õiget teed ei teadnud jne. Meie jaoks see ongi reisimine. Kuidas sa saaksidki uutes kohtades teada täpselt, kuhu minna ja kuhu välja jõuda!? Tema jaksas aga ikka pikalt, näiteks juba 100 km enne Sydneyt heietada, et kui suur on probleem, et ta ei tea, kuhu seal parkida ja kuidas kesklinna saada ja kui me siis paar korda ära eksisime ei unustanud ta mainida, et tema meelest oli Sydneysse minek algusest peale halb mõte. (Ära eksimisest rääkides... Esimest korda oli meil autojuht, kellel polnud ühtegi kaarti.)
Ja oli tal alles palju plaane. KÕik nad küll muutusid igapäevaselt, aga vähemalt sai ta oma plaanide otsas rahul olla, rääkides pidevalt, mida ta Byron Bays tegema hakkab ja kuhu minna tahab. Lakkamatult. Igal pool. Ükskõik, mis parasjagu ümberringi ei toimunud. Töpsu, Nicole'i ja minu jaoks oli see saksa poiss nagu mingi uskumatu imeloom, kes pidevalt närviliselt ringi padistab.
Ükskord jätsime Robi ube sööma, plaane ümber planeerima ja homsest päevast mõtlema ning ronisime tüdrukutega mäe otsa. Sealt vaatasime alla:
Samal õhtul läksime randa jalutama ning vaatasime, kui uskumatult ere on kuuvalgus ja kui hõbedased ookeanilained selle all. Liiv laulis ja vett oli niiiii palju.
Aga nüüd Byron Bayst. See on väike linn Brisbane'i lähedal, mida austraallased kirjeldavad kui eriti lõdvestunud, kui samas elavat linnakest, kus inimesed tööd peaaegu ei tee, vaid istuvad rannas, mängivad/häälestavad kitarri ja surfavad. Ja tõepoolest... Täna käisime Nicole'i ja Töpsuga väljas, vaatasime inimesi ja tõdesime, et nad tõepoolest kõik lihtsalt PEAVAD surfama (ja Maarja, sa läheks siin puhta lolliks, ausõna).
Kuna couchsurfing'ust väga vastukaja pole saanud, siis kolisime täna vihmasest telgist Byron Bay külalistemajja, mis osutus järjekordseks kirevaks, vabameelseks ja sõbralikuks kommuuniks (see on küll hipimaja keset hipilinna). Külalistemaja peab Iisraelist pärit Shy, kes jagab oma maja ja aeda suure valge lumepallitaolise kutsa, väikse tigeda näoga sõbraliku kassi ning terve hunniku ränduritega üle maa. Tuntub jälle koht, kus olla. Ja palju-palju mõnusam kui igasugune hostel.
Nimelt Rob otsustas poole reisi peal, et ta tegelikult ei taha üldse idarannikut näha ja eelistab hoopis 10-tunnista sõidupäevadega Byron Baysse kihutada. Lisaks oh seda vingumist ja hädaldamist, kui tal väsimus peale juhtus tulema ning me kohe telkimiskohta ei leidnud või õiget teed ei teadnud jne. Meie jaoks see ongi reisimine. Kuidas sa saaksidki uutes kohtades teada täpselt, kuhu minna ja kuhu välja jõuda!? Tema jaksas aga ikka pikalt, näiteks juba 100 km enne Sydneyt heietada, et kui suur on probleem, et ta ei tea, kuhu seal parkida ja kuidas kesklinna saada ja kui me siis paar korda ära eksisime ei unustanud ta mainida, et tema meelest oli Sydneysse minek algusest peale halb mõte. (Ära eksimisest rääkides... Esimest korda oli meil autojuht, kellel polnud ühtegi kaarti.)
Ja oli tal alles palju plaane. KÕik nad küll muutusid igapäevaselt, aga vähemalt sai ta oma plaanide otsas rahul olla, rääkides pidevalt, mida ta Byron Bays tegema hakkab ja kuhu minna tahab. Lakkamatult. Igal pool. Ükskõik, mis parasjagu ümberringi ei toimunud. Töpsu, Nicole'i ja minu jaoks oli see saksa poiss nagu mingi uskumatu imeloom, kes pidevalt närviliselt ringi padistab.
Ükskord jätsime Robi ube sööma, plaane ümber planeerima ja homsest päevast mõtlema ning ronisime tüdrukutega mäe otsa. Sealt vaatasime alla:
Samal õhtul läksime randa jalutama ning vaatasime, kui uskumatult ere on kuuvalgus ja kui hõbedased ookeanilained selle all. Liiv laulis ja vett oli niiiii palju.
Aga nüüd Byron Bayst. See on väike linn Brisbane'i lähedal, mida austraallased kirjeldavad kui eriti lõdvestunud, kui samas elavat linnakest, kus inimesed tööd peaaegu ei tee, vaid istuvad rannas, mängivad/häälestavad kitarri ja surfavad. Ja tõepoolest... Täna käisime Nicole'i ja Töpsuga väljas, vaatasime inimesi ja tõdesime, et nad tõepoolest kõik lihtsalt PEAVAD surfama (ja Maarja, sa läheks siin puhta lolliks, ausõna).
Kuna couchsurfing'ust väga vastukaja pole saanud, siis kolisime täna vihmasest telgist Byron Bay külalistemajja, mis osutus järjekordseks kirevaks, vabameelseks ja sõbralikuks kommuuniks (see on küll hipimaja keset hipilinna). Külalistemaja peab Iisraelist pärit Shy, kes jagab oma maja ja aeda suure valge lumepallitaolise kutsa, väikse tigeda näoga sõbraliku kassi ning terve hunniku ränduritega üle maa. Tuntub jälle koht, kus olla. Ja palju-palju mõnusam kui igasugune hostel.
Subscribe to:
Posts (Atom)