Pageme 2ra metsa!

Mis meist siis sai? P2rast t88saamise lootuse kadumist oli olukord ikka ysna kakk. Imelikul kombel ei morjendanud see meid siiski mitte p6rmugi - arvatavasti m6jus kogu see vastiku vana petturi k2est p22semine lihtsalt nii jaburalt, et ei osanud v2ga kurvastadagi. Kuid ratsionaalselt m6eldes leidsime, et k2tte j6udnud majanduslikust kitsikusest p22staks meid vaid kuskile metsa v6i randa k2mpima pagemine ja seal makaronide s88mine. Unistasime ka vaikselt, et kui ideaalne oleks, kui just-t2pselt sel ajal oleks kuskil l2hedal m6ni Rainbow Gathering ning me end kuidagi sinna suudaks organiseerida. See oleks ju lausa elamus, unistus ja praktilised kaalutlused yhe hoobiga. Mis te arvate, kas paari tunni tee kaugusel Brisbane'st oli yks parajasti k2imas v6i mitte? (Mulle tundub, et meil on selliseid "oh-oleks-praegu-see-ja-see-ja-oi-ongi!" kogemusi kuidagi palju tekkinud:)
Need Vikerkaare Kogunemised on p66mst hipide viis linnadest ja muidu inimeste juurest p6geneda ja kuskil metsas m6neks ajaks oma kommuun luua. Toimuvad yle maailma juba umbes 40 aastat. Eelmisel aastal plaanisime yhele Soomes toimuvale Rainbow'le minna, kuid kogu see metsas paljalt ringi jooksmine ja energiaringide tegemine karges p6hjamaa suves ei tundunud tol hetkel v2ga apetiitsena. Kuid seekord oli tegevuspaigaks kergelt troopilise kliimaga Queensland'i imeilusad m2gised vihmametsad, kus karjamaad ja metsad vahelduvad j22kylmade ojade ja myrisevate koskedega. Nii et ega seal palju kaalumist polnud. P6hilisem probleem oli pigem, kuidas me end sinna toimetame. Kuna need kogunemised on siiski meinstriimist v2ga kaugel ja v6ivad kohalikes m6istlikes inimestes palju h2mmingut v6i hirmu tekitada, siis enamasti valitakse toimumiskohaks m6ni v6imalikult eraldatud paik. Nii ka seekord. Nii et kuni reaalselt kohalej6udmiseni ei teadnud me p2ris kindlalt, kas ja kuidas me seda teeme.
Algus l2ks kyllaltki lihtsalt. Byron Bay'st tuli Martin, et s6ita vaikimislaagrisse (jah, ma tean, et me k6ik olemegi imelikud :), mis oli enam-v2hem samas kandis, kuhu meiegi minna soovisime. Kuna tegime teel veel viimse r2mps-koletoidu peatuse, enne kui meile vaid imeh2id vegetaarlaste h6rgutisi sisse s88tma hakatakse, siis j6udsime tema laagri juurde veidi liiga hilja, nii et Martin pidi sinna sisse tormates p66mst kohe vaikima hakkama. Enne suutis ta veel oma v6tmed t88tavasse autosse sisse lukustada, nii et j2rgneva 10 p2eva vaikimise kestel v6is olla kyllaltki keeruline mitte naerma hakata, kui kujutleda meid kolme spirituaalsesse seiklusse suunduvat inimest yksmeelselt autosse sisse murdmas. No see selleks. Sel 6htul edasi h22letamine ei l2inud edukalt, nii et et kakerdasime kuskile v2ikelinna kriketiv2ljaku 22rde metsa alla ja telkisime seal yhe kylma 88. J2rgmisel hommikul j2lle tee 22rde k2tt viibutama. K6ik l2ks v2ga edukalt - kahe autoga Imbil'i, mis oli viimane asustatud paik enne meie hipimetsa. Seal juhtusime h22letama yhe mehe (kes kogus v2ga spetsiifilisi vanu pika tagaosaga uunikume) maja ees ning kui olime juba m6nd aega ta muru tallanud, siis tuli ta ja pakkus, et viib meid ise veidi maad edasi. Kuid muidugi, kui j6udsime metsa 22rde, kuhu meil algselt plaan oli h22letada (sest sealt edasi metsa sisse oleksid s6itnud vaid rainbow'lased ja nende peale oleksime ikka kunagi saanud), siis ei tahtnud ta meid kuskil suvalises metsas lihtsalt maha j2tta, nii et l6puks, p2rast m6ningast ekslemist, ojade yletamist ja tee 22res ootavate hipide kola pealev6tmist, viiski ta meid t2itsa kohale. (Selle aja peale oli temas endas ka juba huvi tekkinud kogu selle ettev6tmise vastu, nii et meie viimasel p2eval tuli ta tagasi laagrisse, et kogu imet ka oma silmaga kaeda.)
Nii et siis laager. Yhel pool mets ja m2ed, teisel pool oja ja karjamaad ja vahepeal meie laager. Oli palju telke, l6kkeid, tipiisid, k8ielk6ndimise kaaderv2rke, joogakiik, massaazilaud, chai-k88ke. Oja 22res veidi ylesvoolu laagri k88k ja selle k6rval kynkast ylesse p6hiring ja pyha tuli. Kaks korda p2evas toimus yhine s88mine. Selleks hyyti k88gist pooletunniste vahedega "Food circle!" ja viimsel korral "Food circle! Now!", mille peale tuli oma kausid n2ppu v6tta ja p6hiringi juurde minna. Enne s88mist lauldi ja tatsuti ning siis jaotati k6igile syya. Toit oli iga kord t2iesti imeline. Muidugi tervenisti taimetoit, aga nii h2sti kokatud, et pea alati tuli teist portsu kysida. P2rast hommikus88ki olid teadaanded: p2eva jooksul toimuvate erinevate t88tubade ja matkade kohta, suuremate projektide jaoks inimeste kogumine v6i lihtsalt igap2evast olmet ja elu puudutav informatsioon. Ja siis l2ks igayks ja tegi, mis tahtis. Ja t2iesti nii oligi. Veetsime oma aega erinevat moodi ja aeg l2ks kiirelt. Telklas moodustus meie l6kke ymber kyla teoreetikute ja suurte m6tlejate ring (mida v6is t6lgendada ka poolearuste ringina, kes ajasid teistele t2iesti arusaamatut juttu.) Suuremad teemad h6lmasid meie uue jumala, Baha, syndi ja tema teekonda valgustuseni; ning teise p2eva teemaring keerles p6hiliselt maailma esimese kasti synni ymber. Viimasest kasvas v2lja ka First Ever Box Workshop, mille me kombe kohaselt ka laagri peale v2lja h6ikasime. Ei tea kyll, miks selle t88toa osalusprotsent v2ga suur polnud :D Niimoodi istusime igal 6htul ja 88l kella 4-5ni hommikul ja ronisime siis kylma telki, et seal m6ned tunnid enne hommikust ojas karastumist ja hommikus88ki vaimu puhata. 88d olid kohutavalt kylmad, kuid ereda kuu t6tty t2iesti valged. Mystiline igatahes.
Minu ja Hellekase suurim probleem oli, et meil polnud kindlat kyyti, et kolmap2eval tagasi Brisbane'i j6uda. Ja tagasi pidime hiljemalt neljap2eva hommikuks tingimata j6udma, sest siis l2ks meid lend. Niisiis polnud me kindlad, kas saame teisip2eval toimuvale t2iskuupeole j22da. 6nneks oli meie aruteluringi kindel liige Simon, kes plaanis kohe peale pidu Sydney'sse s6ita ja oli r66muga n6us meid teel Brisbane'i viskama. Niisiis j2ime Full Moon Party'le.
Selleks p2evaks kahekordistus laagrielanike arv umbes 250le. Enne p2ikeseloojangut pandi oma parimad riided selga ja mindi tseremooniale. Kogu 6htu oli t2is pyha pidulikkust. Mehed, naised, lapsed, puhastav suits, energiaringid suure tule ymber, laul ja liikumine, Om. 6hk ja kaste maas olid j22kylmad, suur tuli j2lle k6rvetavkuum. P2rast 6htus88ki toodi v2lja meeletu kogus trumme ja igasugu imeinstrumente ja hakati musitseerima. L6ke kasvas suuremaks, muusika l2ks p88rasemaks ja sama tegid inimesed. Jah, tantsisid kyll paljalt l6kke ymber. (Meie mitte.) Hiljem l2ksime tagasi oma l6kke juurde ja asusime j2lle teoretiseerima, kitarrim2ngu kuulama v6i lihtsalt l6kkesse p6rnitsema. Inimesed l2ksid m88da, vahepeal astusid meie ringi sisse, vahetasid paar s6na ja liikusid edasi v6i j2id sinna. Kuuloojangu ja p2ikeset6usu ajaks l2ksime Hellekaga tagasi suure tule juurde, et seal n2dala jooksul pereks saanud inimestega hyvasti j2tta ja samas ka Simonit otsida, kes 88 intensiivsuse t6ttu natuke peast hulluks oli l2inud ja kuskile m2e otsa metsa pagenud.

See on naljakas, kui lihtsalt need inimesed omaks olid saanud. V6ib-olla, kui igap2evaelust v6tta 2ra tabud, kompleksid ja ebakindlus, elaksimegi kogu aeg, naeratus suul ja rahu sees. Selline keskkond midagi igatahes muutis, sest neljap2eva hommikul ei tekitanud ei lahkumine, asjade ajamine, lennujaam ja lendamine meis enam mingit 2revust, nagu tavaliselt. K6ik tundus hea. Ja muidugi veidi kurb ka.