Lastesupp ja edevad mehed.

Saime elu ja enam/v'hem tervise juures Perthi. Lend polnud just v'ga tore, ]nneks ka mitte pikk (6 tundi).Veidi muretsema pani see, et Istanbulis telekast uudiseid vaadates tundus olukord Indoneesias ikka [le keskmise kohutav. Sel hetkel me veel v'ga ei adunud, kus Malaysia Indoneesia suhtes asub, kuid lootsime, et kaugel. Igatahes, et te (kui te pole just geograafiliselt andekad) ei peaks kaarti otsima hakkama, et j'rgi vaadata, siis ma [tlen, et Malaysia on suht-koht Indoneesia kohal ja k[lg-k[lje k]rval. Sellest saime aru alles lennukis. Tore teada igatahes :D {le Indoneesia lennates saime igatahes kaeda mingeid oranzikaid suuri aukusid, mis h]]gusid ja liikusid natuke. Tea siis, kas need olidki need pahurad vulkaanipoisid. Turvalist tunnet igatahes ei tekitanud, eriti veel, kuna lendasime selle viimase otsa AirAsiaga, mis teadagi on igast otsast nii budget airline company kui [ldse olla saab. Et ehk m]tlesid, et mis see v'ike tuhk ikka teeb v]i et ehk ei satu me otse purskava vulkaani kohale. Ehk...
Kuala Lumpuri lennujaam on iseenesest [[ratu. Koosneb see v'iksematest terminalidest, mis on omavahel rongiliinidega [hendatud. Kui olime oma terminali j]udnud ja pakid k'tte saanud, siis viskasime pinkidele pikali, kuni valgeks l'ks ja meid vastaspin,kidele j'lgima kogunenud lennujaama turvamehed liialt paljuarvuliseks muutusid. S]itsime rongiga keskjaama ja ostustasime linna peale minna. Esimene hetk kui ]ue astusime, siis oli k]ll kergelt sauna tunne. vaatasime kaardilt, et jaama vastas peaks olema [ks suur ja igasugu linnu- ja liblikaaedadega park. Ok, l'hme sinna. Aga ei, p'rast m]ningat segases liikluses p]iklemist ja teek[simist tuli v'lja, et ei, me ei saa [le tee parki jalutama minna. Me peame selleks takso v]tma. Jabur! suht pahaseks ajas. Siis haaras [ks suur naerun'gu meil varrukast ja k]sis, kas me tahame linnatuurile minna. Seal pisdi ka t;;tama s[steem Hop-on-hop-off. Et on bussiliin, millega saad tervet kesklinna n'ha ja aegajalt maha tulla ja ringi kaeda. OK. K]ik oli kena, kuni l'ksime bussi pealt maha , et minna liblikaparki vms. Aga park muidugi ei t'hendanud, et saad ringi k]ndida ja murule pikali visata, et liblikad varba otsas istuksid. K]ik maksis. ja palju. Olime j'lle ]nnetud. Ja n'ljased. Ja v'sinud. Kondasime ringi ja sattusime mingisse kohalike koolide juures asuvasse vaba]hu s;;gikohta, kus olidki vaid kohalikud ja ka s;;gid ka nende nimed samasv''rsed. M]tlesime t[kk aega, kas ohverdada oma seedimise korrasolek k]hut'iele v]i mitte. T[hi k]ht v]itis. Valisime siis paljude lettide seast [he, kust v'ljan'gemise j'rgi mingi toidu kokku komponeerisime. ja muidugi saime k]rvale joogiks k[lma j''tee rohke j''ga. Kohe tulid meelde hoiatused kohaliku vee ja sellest tehtud j'' kohta. Aga n'lg ja janu olid v'gevad. Toit oli v'ga hea ja [limalt v[rtsikas, aga kahjuks ei suutunud ma identifitseerida midagi muud seal taldrikul peale riisi. Kogu s;;maaeg maksis umbes 16 krooni. Naiss eks?
J'rgmise peatuse tegime Kuala Lumpuri 'rikvartalis kaksiktornide juures. Suht f''nsu piirkond. Kondasime seal Burberry ja Prada poodide vahel t[kk aega ja l]puks l'ksime ja viskasime end ]ue parki pikali. Eemal paistis mingi veeatrakstioon olevat, nii et l'ksime kaema. Koht oli [lim lastesupp, kes l]puks hakkasid meie ees edvistama ja vettelartsatamisi n'itama. Kohal olid ka v'ga edevad mehed, kes [ksteisest muudkui pilte teha kl]psisid. Naljakas igatahes.
J'rgmisena l'ksime China Towni ringi vaatama. See oli p]]mst nagu tihe t'navater'gastik, mis olid paksult ''ristatud k]ikv]imalike s;;gikohtade ja m[[giputkadega. Ja ka meeletu suur market place oli lahe. Seal otsisime j'lle mingit s;;gikohta, aga paljud olid kas liiga eksootilised v]i veidi kahtlased. Aga [he hea hiina koha igatahes leidsime ja harrastasime j'llegi pimesi valikut. ja j'lle - k]ik oli niiiiiii maitsev. ja maksis ka umbes 20 krooni.
Hilja ]htul, kui lennujaama pidime j]udma, saime aru ka ajagraafikute mitte-paikapidavusest. Suhteliselt suva ju, kas buss v'ljub graafikus kirjas olnud 20.00 asemel 19.30 eks?
Igatahes oleme n[[d Perthis. Olime v'ga mures kogu selle tolli-asja p'rast, et kuidas nad talitavad meie ravimite, kaasasoleva raha ja toiduga (lennukis nad juba pihustasid meid [le vist mingi baktereid h'vitava sprayga, et me ometi oma kahtlasi batsillukaid Austraalia pinnale ei tooks.) Passikontrollis t]mmati meid kahte kohe k]rvale, aga see oli midagi meie passide t]ttu. Sai rutu korda, aga veider ikka. Hiljem, l'bisime veel mitmeid kontrolle ja asjapulki, kes meie deklareerimispabereid uurisid ja sinna mingeid arusaamatuid m'rkusi kritseldasid. Aga l]puks l'ks k]ik ikka nii kenasti, kui v'hegi v]is minna.
Pidime kohale j]udes helistama [hele eestlasele, kes korraldas transporti lennujaamast kuhu iganes Perthi linna. Muidugi ei saanud me aru, et peame olemasolevast telefoninumbrist mingid suvalised numbrid keskelt 'ra j'tma et helistada saaks. Kui oma hostelisse j]udsime, siis oli kell liialt v'he et meid check innida saaks, niisiis matkasime kuskile l'hedasse parki, et seal natuke k[litada. tee peal saime esimese kultuurisoki, kui kohtasime inimesi,l kes olid lihtsalt liialt armsad ja abivalmid. Ning park, kus olid suured muruv'ljad, ilusad tiigid ja palmid, kust lendasid v'lja rohelised papagoid. No saage aru meie jaburast vaimustusest, kui p'rast l]putuna tunduvat 'rkvelolekut j'rsku sellisesse paradiisi saatusime. Jaaa, korraks oli enesetunne meeletust v'simusest hoolimata isegi p'ris hea. Ja on tegelikult siiani hea. N[[d otsime vaikselt t;;d ja naudime linna. K]ik on hea.

ps: Malaysia toit ei teinud meie seedimistega miskit halba. Ju meil on siis raudk]hud. Hahhahahaha