Thursday 28 October 2010

vahel me parasjagu ei lenda ka

Lebotame Kuala Lumpuri lennujaamas toolidel. Või no Toeps magab ja mina olen üleval (tüüpiline).
Eelmise öö veetsime Istanbulis. Kohe lennujaamas saime aru, et Eesti on ikka ebaõiglaselt külm maa. Istanbulis oli õhtul u 20 kraadi sooja. Lennujaamast hotelli sõitsime mingi takso moodi teenusega, ainult et see ei olnud takso, vaid pigem nagu privaatne autojuht. Sellega läksime küll lihtsama, aga kallima vastupanu teed. Kuigi näiteks takso oleks täenäoliselt sama palju maksnud. Pluss hommikul ei olnud vaja muretseda, kuidas lennujaama tagasi saada. Auto oli punt kell 11 platsis. Õhtul käisime ikka natuke linnapeal patseerimas. Istanbul on mõnusalt kaootiline linn, samas kesklinn tundub ka pimedas piisavalt turvaline. Mulle endiselt meeldib. Toepsu häirib see kohalike tähelepanu vist veidi rohkem. Aga küll ta peab ka harjuma selliste asjadega.
Leidsime ühe õdusa söögikoha, kus patjadel maas istudes sõime aknal istuva tädi küpsetatud õhukest tainast (nagu lavaš) spinati ja kanaga ning jõime õunateed ja värsket apelsinimahla. Täpelt paras eilsek õhtuks. Küllalt vara kobisime hotelli magama ära. Hommikul käisime Grand Bazaarilt ka läbi, turistid nagu me oleme.

11-tunnine lend Kuala Lumpurisse oli isegi meeldivam, kui oleks võinud arvata. Süüa anti 2 korda ja minu jaoks esimest korda elus ei maitsenudki lennukitoit nagu lennuk, vaid oli kohe väga-väga hea. Samas ikkagi 11 tundi...oeh.

Natukene pabistame järgmise öise lennu pärast. Indoneesias, mis on kohe siin samas ning ühtlasi meie ja Austraalia vahel, peaks ju vulkaan iga hetk purskama hakkama. Eks näis...

Praegu puhkame natuke, enne kui Kuala Lumpurit vaatama lähme. Öö jäi vahele ja järgmine möödub samuti lennates. See päev tuleb nüüd kuidagi ära veeta siin. Jube väsinud on olla, aga samas mis siin ikka vinguda, me oleme ju Malaisias!!!

Ajan vist Toepsu üles nüüd. Mis ta magab siin.


Pealegi on väljas lõpuks valgeks läinud ja inimesed sagivad ringi igal pool. Kõik on sama lühikesed kui mina või veel hullemad! Hah.

No comments:

Post a Comment