Eile oli p[hap'ev. See on siinmaal p]]mst selline, et midagi pole lahti. Seega ''retult hea vabandus teha midagi mitteasjalikku. Kuigi meie hommikune plaan h]lmas endas [ht saart, millele olevat kunagi hunnik k'ngurusid viidud, kes k]ik saarelt 'ra ujusid, siis r''kides sellest Steve'ga ([hega meie viimastest hostidest, see f[sio-t[[p) sain vastu sellise lause: "Eiei, sellel saarel pole mitte midagi teha, meil on teile hoopis t'iesti ideaalne plaan." Plaan kujutas endast Cottesloe randa minemist ja seal aja veetmist. Ideaalne. Igatahes kella kahest p'eval kuni k[mneni ]htul naersime nii palju ja k]vasti, nagu seda pole ammu aega juhtunud. Austraallastel on, vastupidiselt meie eelarvamustele, v'ga korras ja triksis-traksis huumorimeel. Kuigi oli ka n'ha, et meie seltskonnas oli see huumorimeel just erakordselt v'lja arenenud.
Nagu v'lja tuli, veedavad austraallased oma p[hap'evi pubides,vaatega ookeanile. Sest ilmselgelt on ]ues nende jaoks veel liiga k[lm, et p'ris ookeanisse minna. Meie jaoks vist varsti enam pole.
Ja varbal l'heb h'sti. Teeb iseseisvalt oma esimesi korralikke samme.
No comments:
Post a Comment